Söödav esteetika

  • Määratlemata

Üks plastikakirurgia korüfee väitis, et isegi väga kogenud plastikakirurg ei suuda lõpuni kontrollida

ninaplastika tulemust ja see ongi äärmiselt keeruline. Inimene on ju loodusobjekt – nagu “käsitöö”.’

‘Kõik on lopergune, ebasümmeetriline, individuaalne ja kordumatu, kuid ikkagi atraktiivne ja kaunis nagu ahjust  tulnud sai. Silme ette kerkis viini sai, mida minu noorusajal moskva saiaks kutsuti. Sel saial on teravnurgad ja kreemisilmad, mis vaatavad välja taignataskust. Need saiad soovivad ilusad olla. Kui pagar võtab ahjust suure plaaditäie saiu, viskab ta mõnikord osa neist kasti. Need saiad ei lähe müüki, sest neil on iluvead. Mõnel puudub kreemisilm, mõnel on taignatasku lahti rullunud, mõnel on teravnurga asemel ümar või kandiline vorm. Need saiad lähevad kasti, neid ei müüda ega sööda. Nad on mittesöödavad esteetilisel põhjusel. Jättes liigsed sõnad kõrvale, saame mõiste “mittesöödav esteetika”. Seda mõistet saab edukalt kasutada ka  ninailu hindamisel. Ninad peavad vaatlejatele paistma esteetiliselt kaunid nagu erinevad kordumatud saiad letis. Millimeetriga neid mõõta ei maksa, sest pole sümmeetriat, täpsust, korduvaid nurki ja kõveraid, kuid silm puhkab neid vaadates. Samuti pole ninailu hindamisel vaja laskuda millimeetriga mõõtmisse ja piisab üldmuljest, et aru saada, kas tegemist on “söödava” või “mittesöödava” esteetikaga.

Patsientide soovid on sageli looduskauged ja raskesti saavutatavad. Masintehnilises keskkonnas ollakse  kokku kasvanud tasapindade, täisnurkade ning tööstusliku sümmeetriaga. Kuid inimene on ju “kätega tehtud“ – pigem kirvetöö!

Sulge menüü