Artikkel „Norskamisse suhtu tõsiselt”

Ajakirjas “Kodutohter” (Riina Reiman-Männiste)kodutohter

Seekord on siis jälle  SEE öö. HRRPUHHhrrr! (tähestikus lihtsalt ei ole selliseid tähti, et norskamise heli täpselt üles märkida) kostub korduvalt kalli abikaasa suust. Togin vaikselt külje pihta. Hrrmmrmm! saan vastuseks. Korduvalt, kusjuures. Kuulan ja üritan uinuda, sest saabunud vaikus on paljulubav. Oh issand, nüüd ta enam ei hingagi?! Hrrrpuhhhrrrrmnmn! Jumal tänatud! rõõmustan seekord hoopis norskamist kuuldes. Läbi kõrva peale surutud padja kuulen mingit stereonorskamise moodi heli. Võehh, teine teisel pool voodit magavad koerad on otsustanud peremehega ühineda!  Möödunud on terve tund, aga mina pole ikka saanud magama jääda. Hhrrrprrrrr!!!! Katsun meest seliliasendist külje peale nügida. „Mis sa tõmbled kogu aeg, ma ei saa üldse magada?!“ poriseb norskaja. JEERUM!!!

„Inglismaal on norskamine vanurite lahutamise põhiliseks põhjuseks,“ kommenteerib Sihtasutuse Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik kõrva-nina-kurguarst Margus Luht ning soovitab kaaskannatajatele kõrvatroppe. Need ajavad ju kõrvad kihelema ja kuidas ma siis hommikust äratust kuulen?! protesteerin mõttes. Pealegi on mul aeg-ajalt hirm, kui peale suuri norsatusi tekib hingamises P  A  U  S… . Otsekui mõtteid lugedes kostab tohter Luht tõsiselt, et palju tähtsam on eelkooliealiste laste une jälgimine.Magamise ajal lämbuvast lapsest ei pruugi sirguda väljapaistvate võimetega ajuhiiglast rõõmuks isamaale.

Norskamisel on kaks erinevat taset

Dr.Margus Luht nimetab esimest lihtsaks norskamiseks, mis tekib pehme suulae tasemel ega tekita hingamise häireid ehk lämbumist. Seda esineb umbes 20% inimestest. „Alates 40ndast eluaastast norskamise ja uneapnoe ehk une-lämbumistõve (selle nimetuse pani kadunud professor Mart Kull) sagedus suureneb iga elatud aasta ja iga lisandunud kilogrammiga. 40aastastest meestest norskab 60% ja sama vanadest naistest 40%. Pärast menopausi jõuavad naised kahjuks kiiresti meestele järele. Küllap on põhjuseks kaitsvate naissuguhormoonide taseme langus  “ räägib Margus Luht tuues välja norskamise teise taseme ehk une-lämbumistõve.  „Uneapnoe on sotsiaalne probleem. Sellega seonduvad uinuvad bussijuhid, päevane vaimse võimekuse vähenemine, isiksuse muutustega ühiskonnaliidrid, impotentsuse poolt tumestatud pereõnn, , enneaegse surma järele lõhnav  südame-veresoonkonna haiguste temaatikakõrgvererõhutõbi. Kõik algab  lihtsalt hääleka magamisega, märkamatult hakkavad lisandumama hingamispausid ja mehaaniline hingamistakistus. Pikapeale võivad  kujuneda ka  närvisüsteemi tasemel.“hingamispeetused

Laste norskamine tekitab valvsust

„Eelkoolieas täheldatakse  lastel norskamise ja uneapnoe ehk une-lämbusmitõve sagenemist .  Ligi 2% mainitud vanuses lastest põeb une-lämbumistõbe, norskajaid on rohkem, aga tegelik ülevaade laste unehäiretest puudub.Nad magavad eraldi . Neid jälgitakse vähem. Igal juhul, kui laps norskab, siis on see alarmeeriv. Täiskasvanul peetakse uneapnoeks seda, kui tunnis on 5 episoodi, mil 10-15 sekundiks on hingamine kas peatunud või on hingamise maht vähenenud, siis laste puhul piisab diagnoosi kinnitamiseks 2 episoodist,“ soovitab tohter Luht aeg-ajalt kuulata ka suuremate laste und. „Laste puhul on valdavaks uneapnoe põhjuseks mandliringi suurenemine. Kurgumandel ja ninaneelumandel hakkavad taandarenema alates algkoolieast. Täiskasvanutel ninaneelumandel peaaegu kaob, kurgumandlid vähenevad elu jooksul.  Kõige aktiivsem mandlikoe tegevus toimub vanuses 2 – 6 , sellel ajal, kui lapsel toimub intensiivne vaimne areng, Unelämbus  rikub pindmise ja sügava une normaalset vaheldumist ning takistab vaimset arengut.“

Margus Luht paneb lapsevanematele südamele, et kui laps öösiti alla teeb, on päeval pidurdamatu ja rahutu või ärkab hommikul jalad padja peal, siis ei tohi sellesse kergekäeliselt suhtuda. Lastel esineb une-lämbumistõbe sageli ka ilma hääleka magamiseta.

Norskamise põhjused

Norskamine võib olla tingitud väga paljudest asjaoludest – ülekaal, näokolju ja neeluorganite anatoomilised iseärasused (väike lõug, liiga suur keel), vähenenud lihastoonus, lodev elustiil, unenaps ja uinutid.

„Kui norskaja pole päeval viitsinud end liigutada, siis öösel magab ta häälekalt. Kui ta päeval teeb sporti, füüsilist tööd või liigub niisama ja väsitab end, on tema unekvaliteet märksa parem. Samuti piisab mõnel norskamisest vabanemiseks mõnekilosest kehakaalu vähendamisest,“ soovitab kõrva-nina-kurguarst vanusest hoolimata jälgida toidusedelit, harrastada vähemalt ühte spordiala, loobuda meelemürkidest.

Norskamise mõju tervisele

Dr. Margus Luht ütleb otse, et seletamatud äkksurmad une ajal võivad olla seotud unelämbusega, sest hapnikusisaldus veres langeb vahel väga madalale., Teadvel olekus suudaksid  vähesed oma hinge nii kaua kinni pidada! Hingamispeetus lõpeb tavaliselt ärkamisega. Süda taob,higi otsa ees,hingeldus. Organismi sisekeskond on sõjaseisukorras. „Sellised pausid tekivad unelämbumistõve  kergetel juhtudel üle viie, rasketel juhtudel üle 40  korra tunnis!  Ja nii  6-10 tundi igal ööl, meie teadmata. Mõni ime, et süda, närvid või mõni sisenõrenääre üles ütleb. kinnitab kõrva-nina-kurguarst veendunult tuues järgmise näite: „ Koertel saavutati kunstliku magamatusega püsiv vererõhutõus. Igaüks, kellel keskeas tekib vererõhutõus, võiks mõelda, kas see pole ehk põhjustatud temale teadmata hingamishäiretest une ajal.“

Norskaja diagnoosimine

Kõige lihtsamaks norskaja tegevusega tutvumiseks on tema jälgimine. Margus Luht soovitab korraldada öövalve, kus norskaja läheb magama ning tema jälgija joob selle asemel kanget kohvi, loeb raamatut ja kuulab, lindistab veebikaamera või diktofoniga. Norskamise helide analüüsi abil püütakse  mõne unekliinikus isegi otsustada, mis piirkonnas tekib õhutakistus.

Arstlik diagnostika algab visiidist.

Somnopolügraafia – on detailne, seetõttu ka suhteliselt kallis uuring, kus une ajal  registreeritakse  paljusid keha parameetreid alates veregaasidest ja õhuvoolust hingamisteedes kuni ajuimpusside,  ja tugilihasaparaadi monitooringuni välja. Kõik mis nähtub ja kostub saab sünkroonselt salvestatud ning on edaspidi hindamatult vajaik raviplaani koostaisel ja tulemuste hindaisel.

Pulssoksümeetria on, lihtne, odav ja laialtlevinud ning tähendab seda, et inimesel mõõdetakse  magades näpu otsa asetatava näpitsakujulise anduri abil  hapnikusisaldust veres. Uuring näitab, kas une ajal lämbumist toimub  või mitte. Ei selgu kas lämbust põhjustab nina, kurk, keel, kõri või närvisüsteem? Kas sõltub see unefaasist või kehaasendist ? Mõndagi ravi seisukohast tähtsat jääb selgusetuks.

„Mina isiklikult hindan mitmekesisemat uuringut ehk somnopolügraafiat, sest see annab märksa põhjalikuma ülevaate ja aitab planeerida keerulisi kirurgilisi ravivõtteid ning hinnata tulemusi.

Norskamisprobleemide lahendamist võiks alustada  unehäirete raviga tegeleva kurgu-nina-kõrvaarsti külastamisest. Põhjusteks võivad olla näiteks suured mandlid või imeliku anatoomilise vormiga kurk. Inimene saab teada, mis faasis on tema probleem ja missuguseks võib see kujuneda tulevikus,“ soovitab dr.Luht alati norskamisse selgust tuua.

Mask või skalpell?

„Ülemaailmselt loetakse „Kuldstandardiks“ unelämbumistõve puhul ravi  ventilatsiooniaparaadiga. See on praeguseks arenenud kingakarbi suuruseks , intelligentseks, vooliku ja maskiga seadmeks.  Kuigi CPAP-aparaat (inglise keelest tulnud lühend)lahendab probleemi 100%lise kindlusega ja tüsistusteta koduneb abivahendiga siiski pisut alla 70% abivajajatest. Põhjuseks on ravimeetodi miinuspool.Häirib asjaolu, et pikas perspektiivis niisuguse lendurimaskiga öösel inimese hingamisteedesse õhku pumpav masin teatud määral asotsialiseerib  – naine jääb ikka mõtlikuks küll, kui mees paneb igal õhtul omale maski ette ja lükkab stepsli seina.. Teise miinusena võiks esile tuua elukvaliteedi languse, sest reisile minna nii mahuka aparaadiga on tülikas,“ arutleb tohter Margus Luht, kes enda puhul eelistas  kirurgilist norskamise vastast operatsiooni oma mandlipõletikust vabanemiseks just neil põhjustel. „Kirurgilise ravi efektiivsus selgub 3 aastat peale operatsiooni. Kui siis on lämbumishoogusid poole vähem kui enne, loetakse ravi edukaks. Õnnestumiste arv on 50 – 80%. Operatsioone on väga palju ja erinevaid, sest mõjutamist vajavaid  piirkondi hingamisteedes, on mitmeid ja põhjuste kombinatsioonid inimeseti erinevad. Seetõttu peaks patsient sageli läbima rohkem kui ühe lõikuse ja nende järjrkord ja valik nõuab arsti

Sulge menüü